Kes oli Ivo Schenkenberg?
Liivimaa Hannibali päritolu ja lapsepõlv
Ivo Schenkenberg, tuntud ka kui „Liivimaa Hannibal”, oli üks Vene-Liivi sõja (1558–1583) silmapaistvamaid ja samas ka vastuolulisemaid tegelasi. Tema elu ja tegevus on põimunud Eesti ajalooga, jättes endast jälje nii kroonikatesse kui ka hilisemasse kultuuriloomesse. Kuigi Schenkenbergi täpne sünniaeg ei ole teada, arvatakse, et ta oli umbes 30-aastane, kui ta umbes 1579. aastal suri. Tema päritolu oli saksa, olles pärit Tallinna käsitöölise perest.
Ivo Schenkenberg: sünd ja suguvõsa
Ivo Schenkenbergi isa oli Christopher Schenkenberg, kes oli hinnatud müntmeister ja sai Tallinna kodanikuks juba 1535. aastal. See fakt viitab, et Schenkenbergide suguvõsa oli Tallinnas teatud staatuses ja neil oli linnaelus oma koht. Ivo Schenkenbergi sünnimaja asus Tallinnas Kullassepa tänaval number 12. See hoone hävis aga traagiliselt Nõukogude lennuväe õhurünnakus 1944. aastal. Tallinna Linnaarhiiv täpsustab, et see maja kuulus Schenkenbergide suguvõsale kaasavarana, mis viitab perekonnale kuulunud varale ja positsioonile. Ivo Schenkenbergil oli ka vend, Christoffer, kes langes lahingus Rakvere all 27. juulil 1579, samas lahingus, kus vangistati ka Ivo ise.
Sõjamehe karjäär ja Hannibali rahvas
Väesalga loomine ja juhina tegutsemine
Ivo Schenkenberg tõusis ajalooareenile Vene-Liivi sõja keerulises ja sageli kaootilises olukorras. Olles saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, ei olnud tal ilmselt eeldatud sõjalist tausta, kuid tema juhtimisoskused ja julgus viisid ta eestlaste väesalga etteotsa, kes võitlesid Vene vägede vastu. Schenkenberg moodustas oma väesalga peamiselt Tallinnasse varjunud põgenenud talupoegadest ja vabadikest, kellele ta andis väljaõppe saksa korra järgi. See talupoegade lipkond sai tuntuks oma sissisõja poolest üle Eesti ja Liivimaa, tegutsedes edukalt vaenlase tagalas. Tema juhitud salk sai hüüdnimeks „Hannibali rahvas”, ning temale endale omistati tiitel „Liivimaa Hannibal”, mis viitab tema strateegilisele meelele ja oskusele mobiliseerida rahvast kaitsevõitluseks.
Ivo Schenkenberg ja Tallinna piiramine 1577
- aasta oli Vene-Liivi sõjas eriti pingeline, ja sel aastal toimus ka Tallinna piiramine Vene vägede poolt. Selle sündmuse ajal etendas Ivo Schenkenberg ja tema juhitud väesalk olulist rolli linna kaitsmisel. Tema 400–500-meheline ratsasalk oli hästi välja õpetatud ja tegutses aktiivselt Vene vägede vastu. Schenkenbergi mehed olid olulised tulekustutamisel, mis oli piiramise ajal kriitilise tähtsusega, ning ka linnast väljatungidel, kus nad viisid läbi edukad rünnakud Vene vägede vastu, tekitades neile kahju ja demoraliseerides neid.
Rüüsteretked ja lahingud Vene vägede vastu
Pärast Vene vägede taandumist Tallinna alt 1577. aastal, ei puhanud Schenkenbergi salk. Vastupidi, nad jätkasid aktiivset tegutsemist vaenlase tagalas. Nende rüüsteretked olid suunatud Vene vägede poolt okupeeritud aladele ning hõlmasid mitmeid strateegiliselt tähtsaid piirkondi ja linnuseid. Nende vallutuste hulka kuulusid Rakvere, Laiuse, Pärnu, Haapsalu, Koluvere ja Lihula. Need operatsioonid mitte ainult ei nõrgestanud Vene vägede positsioone, vaid ka andsid lootust ja julgustust kohalikule elanikkonnale, kes elas okupatsiooni all. Schenkenbergi mehed olid tuntud oma vapruse ja oskuse poolest viia läbi kiireid ja otsustavaid rünnakuid, mis sageli üllatasid vaenlast.
Caro aeg ja traagiline lõpp
Vangistamine Rakvere all ja hukamine Pihkvas
Ivo Schenkenbergi sõjamehekarjäär sai kurva lõpu 1579. aastal. 27. juulil langes ta koos oma venna Christofferiga Rakvere linnuses toimunud lahingus tatarlaste kätte vangi. See oli raske löök nii Schenkenbergile kui ka tema meeste moraalile. Vangistatud Ivo Schenkenberg viidi Pihkvasse, kus ta tsaar Ivan Julma ette toodi. Tsaari julma käe all sai tema saatus olla vaid üks – hukata. Tema elu lõppes traagiliselt, umbes 30-aastasena, jättes endast maha legendi vapruse ja vastupanu sümbolina.
Ivo Schenkenbergi kajastus kultuuris
Kujutamine Balthasar Russowi kroonikas
Ivo Schenkenbergile ja tema tegevusele on antud koht ka ajaloolistes kirjutistes. Balthasar Russowi Liivimaa kroonika on üks olulisemaid allikaid, mis kirjeldab seda perioodi. Russow nimetab Schenkenbergi „tubliks vahvaks noormeheks” ja kiidab tema salga vaprust. Kuigi kroonika ei anna Schenkenbergi iseloomust väga palju detaili, võib ürikute põhjal oletada, et tal võis tõepoolest olla äkiline iseloom ja ta oli otsustav juht. Kroonikast ilmneb, et Schenkenbergi juhitud väesalk koosnes peamiselt talupoegadest ja vabadikest, keda ta õpetas välja saksa korra järgi ning kes viisid läbi edukat sissisõda üle Eesti ja Liivimaa, rüüstates venelaste tagalaid.
Ivo Schenkenberg filmis ja raamatutes
Eesti üldsus tunneb Ivo Schenkenbergi tänapäevani eelkõige läbi popkultuuri. Tema tegelaskuju on saanud tuntuks filmi „Viimne reliikvia” kaudu, kus teda kehastas Peeter Jacobi. Kuigi filmikujutus on ebaajalooline ja pigem romantiseeritud, on see andnud Schenkenbergile koha eesti rahva kollektiivses mälus. Samuti on Ivo Schenkenberg kujutatud Eduard Bornhöhe romaanis „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Bornhöhe teoses on Schenkenberg kujutatud kui vaprat, kuid samas ka vähem meeldiva iseloomuga tegelast, kelle motiivid on keerulisemad. Teater KaRakTer lavastas 2022. aastal vabaõhuetenduse „Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas”, mis kujutab sündmusi Virumaal 1579. aastal, tuues tema loo taas publiku ette.
Dodaj komentarz